KIRJO plekkkatusevärv
KIRJO on alküüdipõhine, roostetõrjepigmendiga erivärv galvaniseeritud ja kergmetallpindadele.
MaalausRYL 2012-le vastav värvimistootegrupp 451 (MaalausRYL 2001 värvimistarvikute grupp 42). Läikegrupp 4, poolmatt.
Kasutatakse plekkkatuste ning muude galvaniseeritud ja kergmetallpindade kaitsevärvina, samuti krunditud teraspindade pinnavärvina, mille tulemusena saavutatakse aktiivne korrosioonitõrje põhjast pinnani.
Tänu aktiivsele pigmendile takistab õhus sisalduvate happeliste saastete mõju ning hoiab nii ära aluspinna söövituse.
Kuivainesisaldus | ca. 46 mahu-% |
Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) | EL LOÜ piirväärtus (kat A/i): 500 g/l 2010. Toote LOÜ: max 500 g/l. |
Soovitatav kihipaksus ja teoreetiline kulu | Kuiv kiht (µm) Märg kiht (µm) Teoreetiline kulu (m2) 40 86 11,5 |
Praktiline kulu | 9 – 11 m2/l Väärtused sõltuvad muu hulgas värvimismeetodist, pinna kvaliteedist ning pritsiga värvimisel objekti konstruktsioonist olenevast möödapritsimisest. |
Tihedus | 1,1 – 1,2 g/ml, olenevalt värvitoonist |
Kuivamisaeg, +23 °C, suht. õhuniiskus 50 % -tolmukuiv -puutekuiv -pealevärvitav | 4 tunni möödudes 6 tunni möödudes 16 tunni möödudes |
Lahusti | TEKNOSOLV 1621 või TEKNOSOLV 9550 |
Töövahendite pesu Läige | TEKNOSOLV 1621 Poolmatt |
Värvitoonid | KIRJO värvikaardile vastavad põhitoonid ning 5 põhivärvi, mida võib toonida Teknomix toonimissüsteemiga. |
OHUMÄRGISTUS | Vaata ohutuskaarti. TÄHELEPANU! Isesüttimisohu tõttu tuleb tootejääke, pritsimisjääke, saastunud kaltse jne säilitada tuleohutus kohas õhukindlalt suletud nõudes või siis jäätmed tuleb põletada. Soovitav on ka vette uputamine (Vt ohutuskaardi punkti 7.1). |
Pinna eeltöötlus | PLEKKKATUSED JA MUUD VÄRVIMATA TSINKPINNAD: Uus tsingitud läikiv plekipind on soovitatav jätta õhutamisele (oksüdeeruma) enne värvimist, kuni pind on tuhmunud. Selleks kulub tavalistes ilmastikuoludes 1 – 2 aastat. Seejärel pestakse pind enne värvimist vahendiga PELTIPESU vastavalt juhendile. Kui uus läikiv plekipind tahetakse värvida otsekohe, tuleb lisaks PELTIPESULE kasutada veeliiva survepesu. Loodusliku liiva tera suurus 0,1 – 0,6 mm. Väikesed pintsliga värvitavad uued plekipinnad (näiteks aknaplekid) võib puhastada ainult PELTIPESUGA, kui kasutatakse piisavalt karedat harja ja intensiivset hõõrumist. Eemalda võimalik rooste näiteks terasharjaga ning pühi rasva- ja õliplekid maha TEKNOSOLV 9500-ga enne PELTIPESU kasutamist. ALUMIINIUMPINNAD pestakse PELTIPESUGA ja karestatakse sobivate meetoditega. VAREM VÄRVITUD PINNAD: Kogu kestendav ja halvasti kinni olev värv ning rooste kraabitakse maha. Kui kogu värv on või oletatavasti on halvasti kinni (näiteks pinnal on rohkesti kestendavaid kohti), eemaldatakse see mehaaniliselt või värvieemaldusainega. Bituumenvärvid ja tõrvad eemaldatakse enne KIRJO kasutamist täielikult. Pind pestakse PELTIPESU lahusega ja loputatakse veega. |
Pinna eeltöötlus | Enne kasutamist segatakse värv hoolikalt läbi. Värvimismeetoditeks sobivad pintsel ja kõrgsurveprits. Värvi pindadele kandmiseks võib kasutada rulli, kui rullimisjäljed tasandatakse pintsliga. Kõrgsurvepritsi sobiv düüs on 0,013 – 0,015" Eeltöödeldud roostekohad värvitakse KIRJO või FERREXIGA ning seejärel värvitakse kogu katus ühtlaselt KIRJOGA, kihipaksus 40 μm. Linna- ja tööstuskeskkonnas on soovitatav värvida katus üle kaks korda. Vaata värvimisjuhendit nr 25 „Nii värvid plekkkatuse KIRJOGA“. |
Maalausolosuhteet | Värvitav pind peab olema kuiv. Värvimistöö ja värvi kuivamise ajal peab õhu, pinna ja värvi temperatuur olema üle +5 °C ning suhteline õhuniiskus alla 80 %. Kui pinna temperatuur on üle +50 °C, siis selle värvimine ei ole soovitatav. Kui värvitakse sooje pindasid (üle 30 °C) vedeldatakse värvi 5 – 10% TEKNOSOLV 9550-ga. Plekkkatuseid värvides tuleb vältida, et kaste ei langeks värske värvikihi peale, sest siis muutub pind tuhmiks. |
Tuoteseloste